Enesejuhtimine, suunamine ja reflektsioon SVNC.00.162 2022-2025
Enesehoid: tasakaalu leidmine kiires elutempos
Arvan, et oma arvamuse avaldamiseks on oluline olla siiras ja rääkida asjadest täpselt nii, nagu need on, ilma neid ilustamata. Siin on minu lugu.
Õppejõu loeng teemal enesehoid jättis mulle sügava mulje. Mulle avaldas suurt muljet tema avameelsus oma kogemuste jagamisel. Kuulates tema juttu, suutsin leida paralleele omaenda eluga ja tunnetasin sügavalt, kuidas tema mõtted mind puudutasid. Tema ausus ja praktilised näited tõid selgelt esile enesehoiu olulisuse, eriti meie kiires ja pingelises elutempos. Loengu käigus mõistsin, et pauside võtmine ja teadlik aeg iseendale pole luksus, vaid hädavajalik vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks.
Praegune elu reaalsuses on paraku üsna karm. Ma ei tea, kuidas oleks võimalik sellest kiirrongist maha astuda. Minu praegune igapäevaelu on pidev tasakaalu leidmise katsumus ajapuuduse, stressi ja väsimusega. Tööpäevadesse mahub nii positiivseid ja lõbusaid hetki kui ka väljakutseid. Aeg-ajalt vaja lahendada tekkivaid konflikte ja arusaamatusi, mis nõuavad oskuslikku lahendamist ja emotsionaalset vastupidavust. Õpingud täidavad kõik ülejäänud hetked. Pikkadest sõitudest Pärnust Narva ja tagasi on saanud kurnav rutiin. Mõned nädalad tunduvad kui lõputu nõiaring – töö, õpingud, pikas sõidud, hilised öötunnid ja taas töö. Selle kõige keskel on pausid muutunud pigem unistuseks kui reaalsuseks. Energia säilitamiseks tarbin suuri koguseid energiajooke, kuigi tean, et see pole tervislik. Ilma nendeta vajuksin juba kella 22-ks unne ja koolitöödeks ei jääks jõudu. Pole enam esimene noorus. Samuti vähendan pidevalt oma uneaega, et järjekordset kooli kodutööd tähtajaks valmis saada. Samas leian end sageli mõttelt, kas ma tegelikult õpin midagi sisuliselt või lihtsalt püüan kõike kiiresti väsinult ära teha, et järgmise ülesandega alustada. Tekib tunne, et kogu mu energia kulub ellujäämisele, mitte päriselt õppimisele ja enesearengule.
Siiski annab lootust teadmine, et selline enesehävituslik rütm on ajutine. Õppejõu loeng pani mind mõtlema sellele, kuidas saaksin juba praegu oma elus väikeseid muudatusi teha – planeerida teadlikult pause, võtta aega looduses viibimiseks ja lõpetada energiajookidest sõltumine. Kuigi olukorda pole võimalik kohe muuta, võiks siiski keskenduda väikestele sammudele, mis viivad parema enesetunde poole.
Positiivne on ka see, et hoolimata raskustest on mul kindel siht silme ees – ülikooli lõpetamine. Tean, et see teekond kasvatab mind ja õpetab nii palju – ka siis, kui tundub, et õpin vaid ellujäämist. Nii ongi oluline meeles pidada, et raskused pole jäävad ja iga pingutus viib lõpuks millegi parema poole. Õppejõu loengust jäi mulle kõige olulisem mõte: enda heaolu tuleb seada esikohale, sest vaid nii saame edasi liikuda tugevamana ja tasakaalukamana. Kuigi praegu on keeruline, usun, et tulevikus vaatan sellele perioodile tagasi kui võidukale teekonnale, mis õpetas mulle palju ja aitas kasvatada nii enesekindlust kui ka sisemist tugevust.
Sügisesel maanteel autoga sõites avanes mu silme ees maagiline vaatepilt – vahtrapuud, mille oksad kaotavad lehti õrna tuule käes. Kuldsete ja oranžide lehtede keerlev tants taeva all, kui need maapinnale langevad, loob hetkeks ajatu ilu, mis paneb hinge peatuma ja looduse rahust osa saama.
Kuidas läks juhendamine?
Juhendaja roll ei ole alati lihtne. Eriti kui on veel palju muid kohustusi ja piiratud aeg. Olen selle teemaga varasemalt kokku puutunud ja tean, et juhendamine nõuab head planeerimist, kannatlikkust ja enesejuhtimise oskust.
Eelmisel aastal pidin esmakursuslast juhendama noorsootöötaja portfoolio koostamisel. See kogemus oli keeruline juba algusest peale, sest ei suutnud kohe juhendatavaga kontakti luua. Küll aga õnnestus mul läbi teiste üliõpilaste hankida tema kontakt ja alustada suhtlust. Minu juhendatav oli üsna iseseisev (vähemalt mulle tundus nii) – piisas mõnest juhisest ja näpunäidetest. Nimelt edastas õppejõud Maria Žuravljova eelmisel aastal mulle põhjaliku nimekirja vajalikest tegevustest, mis olid seotud portfoolio täitmisega. Meie suhtlus juhendatavaga jäi lünklikuks, kuna ta ei vastanud alati ja ilmselt ei vajanud suuremat juhendamist ega tuge.
Sellel aastal osutus juhendamine mõnevõrra lihtsamaks. Suureks abiks oli õppejõu poolt Moodle’i keskkonda lisatud PDF-fail, kus oli selgelt märgitud, kes keda juhendab, ning lisatud esmakursuslaste e-mailid. Kui oleksin õppeaine materjalidesse rohkem süvenenud ja neile varem tähelepanu pööranud, oleksin saanud juhendatavaga kiiremini kontakti luua ja segadust vältida.
Juhendatav võttis ise minuga ühendust messengeri kaudu ja väljendas oma pahameelt, et ma ei olnud reageerinud tema varasematele e-kirjadele. Vabandasin ja olin valmis teda toetama.
Näitasin talle oma varasemaid töönäiteid ja suunasin teda erinevate võimaluste juurde, kuidas oma õpiteekonda koostada – kas siis joonistades, Canvase abil või mujal. Saatsin talle ka mitmel korral sõnumeid, et teada saada, kas ta vajab täiendavat tuge. Palusin lõpuks näha ka tema lõpptulemust.
See kogemus on mind palju õpetanud. Kõige olulisemad õppetunnid on olnud:
- Selge suhtlemine ja ligipääsetavus: Juhendajana on oluline hoida regulaarset kontakti ja olla kergesti kättesaadav.
- Vastutuse jagamine: Tihti piisab juhendatavatele vaid suunamisest ja mõne praktilise näite jagamisest. Liigne sekkumine pole vajalik.
- Enesejuhtimine ja ajaplaneerimine: Kui olen ülekoormatud ja stressis, jäävad olulised asjad märkamata. Selleks, et teisi juhendada, tuleb esmalt enda eest hoolitseda.
Kuigi juhendamise roll võib tunduda keeruline, aitab see arendada nii juhendajat kui ka juhendatavat. Mõnikord on vaja lihtsalt olla olemas ja toetada väikeste, kuid selgete sammudega. Moodle’i tabel ja varasemad kogemused näitasid, et struktureeritud info ja valmisolek teemadesse süveneda on võtmetähtsusega edukaks juhendamiseks. Kuigi kõik ei lähe alati ideaalselt, on iga juhendamisprotsess uus võimalus õppida ja kasvada.
Ungari õppereis 25.-29.11.2024
Noorsootöö Ungaris – väljakutsed ja inspiratsiooniallikad
Noorsootöö on dünaamiline ja mitmetahuline valdkond, mille eesmärk on toetada noorte arengut, kaasata neid ühiskondlikku ellu ning pakkuda neile turvalist keskkonda eneseavastamiseks. Ungari kogemus noorsootöös pakub huvitavaid näiteid sellest, kuidas töötada noortega, arvestades kultuurilisi ja sotsiaalseid eripärasid. Siin käsitleme olulisemaid väljakutseid, lahendusi ja õppetunde, mida sellest õppida.
Noorte kaasamine ja kogukonna tähtsus
Noored vajavad platvorme, kus nende häält kuulatakse ja nende arvamusi väärtustatakse. Ungaris on pärast poliitilisi muutusi tekkinud suur vajadus luua noortele turvalised ja toetavad kogukonnad. Selliste kogukondade loomisel mängivad olulist rolli organisatsioonid, nagu näiteks YILD, mis toetavad laste ja noorte omavalitsusi, korraldavad üritusi ja loovad võimalusi noortevaheliseks suhtlemiseks. Need algatused aitasid kujundada tugeva kogukonna tunnet ja aitasid noortel leida oma koha ühiskonnas.
Euroopa Liidu väärtused noorsootöös
Noorsootöö Ungaris toetub olulisel määral Euroopa Liidu väärtustele, nagu võrdsus ja demokraatia. Noorte teadlikkus oma õigustest ja nende praktiline rakendamine on valdkonnas keskse tähtsusega. Seda saavutatakse näiteks noortevahetuste, töötubade ja rahvusvaheliste projektide kaudu, mis motiveerivad noori olema aktiivsed kodanikud. Sellised algatused aitavad noortel arendada oma enesekindlust ning oskust oma häält kuuldavaks teha.
Noorsootöö struktuuri ja kvalifikatsiooni puudumine
Ungari noorsootöö seisab silmitsi suurte väljakutsetega, millest üks on ametliku struktuuri ja noorsootöötajate kvalifikatsioonisüsteemi puudumine. Kuigi see annab noorsootöötajatele teatud vabaduse oma tööd korraldada, muudab see valdkonna arengud keerulisemaks. Samuti ei ole ametlikult defineeritud, mida noorsootöö tähendab, mistõttu tehakse noorsootööd tihti mitteametlikult, ilma et seda nii nimetataks.
Väljakutsed ja lahendused
Noorte seas on Ungaris levinud riskikäitumine, sealhulgas alkoholi tarbimine. Selle probleemiga tegelemiseks on loodud avatud noorteklubid, mis on avatud õhtuti ja pakuvad turvalist keskkonda, kus noored saavad koos aega veeta. Sellised algatused on olulised, kuid probleemide lahendamisel tuleb keskenduda nende juurpõhjustele, näiteks keerulisele peretaustale või kogukonna puudumisele.
Erivajadustega noored ja noorsootöö
Üks Ungari noorsootöö suurimaid puudujääke on ligipääsetavus erivajadustega noortele. Kuigi Euroopa Liidu rahastusel on tehtud jõupingutusi infrastruktuuri parandamiseks, näiteks ratastoolidele ligipääsu loomiseks, jäävad paljud vajadused katmata, sealhulgas visuaalse ja kuulmispuudega noorte toetamine. Noorsootöö peab liikuma suunas, kus kõikidel noortel, sõltumata nende vajadustest, on võrdsed võimalused osaleda.
Rahvusvahelised projektid ja arenguvõimalused
Rahvusvaheline koostöö on Ungari noorsootöö lahutamatu osa. Organisatsioonid, nagu YILD, on korraldanud mitmeid Erasmus+ projekte ja rahvusvahelisi algatusi, mis pakuvad võimalusi nii noortele kui ka noorsootöötajatele. Näiteks „Facilitation Academy“ projekt õpetas noortele juhtimisoskusi ja kogukondade arendamist. Samuti on läbi viidud uuringuid, mis aitavad kaardistada valdkonna vajadusi ja pakkuda lahendusi.
Noorte heaolu ja kaasatus
Noorsootöös on oluline tagada mitte ainult noorte kaasamine, vaid ka nende täielik kaasatus ühiskonda. Ungari näitel on kaasamine keeruline, kuid hädavajalik protsess, mis nõuab pühendumist nii noorsootöötajatelt kui ka kogukondadelt. Noori ei tohi käsitleda vaid tuleviku ressurssidena, vaid väärtuslike ühiskonnaliikmetena juba täna.
Eesti noorsootöötajad võiksid Ungarist õppida:
- Paindlikkust ja loovust, mis tuleneb ametliku struktuuri puudumisest.
- Noorsootöö tegemist mitteametlikult, kasutades erinevaid rolle ja meetodeid.
- Keskendumist noortega töötamisele nende vahetu kogukonna kontekstis.
Ungari noorsootöö võiks Eestilt õppida:
- Süsteemset lähenemist ja noorsootöö strateegilist planeerimist.
- Professionaalset noorsootöötajate koolitust ja standardite loomist.
- Digilahenduste kasutamist, noorte kaasamist otsuste tegemisse ning laialdast rahvusvahelist koostööd.
Bonni õppereis 25-28.02.2025
Külastasime kolme erinevat noortekeskust, mis kõik pakkusid noortele mitmekesiseid võimalusi ja tuge. Iga keskus erines oma ülesehituselt, rahastusmudelilt ja tegevustelt, kuid neil kõigil oli ühine eesmärk – toetada noorte arengut ja pakkuda neile turvalist keskkonda, kus nad saaksid vaba aega sisukalt veeta.
Esimene noortekeskus oli avar ja pakkus noortele laialdasi võimalusi. Kuigi töötajate palgafond tuli linnalt, pidid nad ise kirjutama lisaprojekte, et tagada rahastus erinevate tegevuste jaoks. Seetõttu olid mitmed teenused noortele sümboolse tasu eest, mis võib teatud juhtudel piirata osadel noortel ligipääsu teatud tegevustele. Samas võimaldas see keskus pakkuda mitmekesisemaid tegevusi ning hoida teenuseid kvaliteetsena.
Teine noortekeskus jättis väga sooja ja kogukondliku mulje. Meid võeti vastu pirukate ja kohviga, mis tõi esile sealsete töötajate külalislahkuse ja avatud suhtumise. Keskuses oli palju erinevaid ruume, mis paiknesid mitmel korrusel, pakkudes võimalusi erinevatele vanusegruppidele ja tegevustele. Kuigi ruumid olid pigem väiksemad, andis nende jaotus hea võimaluse mitmekülgsete programmide korraldamiseks.
Kolmas noortekeskus oli kuus aastat vana ja samuti avatud kõigile noortele. Keskuse põhiväärtuseks oli ligipääsetavus ja tasuta teenused. Märkasime, et võiks rõhku panna keskkonna hooldamisele ja korrashoiule, mis aitaks luua veelgi meeldivama ja kutsuvama atmosfääri. Noortekeskuste puhul on oluline, et noored ise tunneksid end kaasatuna mitte ainult tegevustesse, vaid ka oma keskkonna eest hoolitsemisse, mis omakorda arendab vastutustunnet ja kogukondlikkust.
Kõikides külastatud noortekeskustes pakuti mitmekesiseid tegevusi vastavalt noorte huvidele ja vajadustele. Loovtööd, nagu maalimine ja meisterdamine, olid osa mitme keskuse programmist. Tehnoloogiahuvilistele olid saadaval PlayStation 5, Nintendo Switch ja muud meelelahutusvõimalused. Ühiselt kokkamine oli oluline osa mitme keskuse päevakavas – lapsed said osaleda nii toiduainete ostmisel kui ka toidu valmistamisel, mis aitas neil õppida praktilisi eluks vajalikke oskusi.
Haridusliku toe pakkumine oli samuti oluline osa noorsootööst. Ühes keskuses aitasid pedagoogikaüliõpilased noortel kodutöid teha, andes samal ajal ka üliõpilastele võimaluse oma oskusi praktikas rakendada. Teises keskuses toimusid saksa keele tunnid sisserändajatele, et toetada nende kiiremat kohanemist ja keeleõpet. See näitab, kuidas noortekeskused saavad olla rohkem kui lihtsalt vaba aja veetmise kohad – nad võivad mängida olulist rolli ka haridussüsteemi toetamisel.
Rahastamise osas esinesid erinevused. Kui üks keskus oli täielikult linna poolt rahastatud, siis teine kasutas lisaprojektide kirjutamist, et pakkuda noortele teenuseid. See tõstatab küsimuse, milline rahastusmudel on kõige jätkusuutlikum – linna täisrahastus tagab kindluse, kuid lisarahastus võimaldab rohkem paindlikkust ja lisategevusi.
Kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse osas oli märgata, et keskused panid rohkem rõhku kohanemisele erinevate taustade ja usuliste veendumustega noortele. Ühes keskuses jälgiti hoolikalt, et toit oleks halal, et kõik noored saaksid ühisest toidukorrast osa. Saksamaal on noorsootöö ülesehituselt avatud – järgiti „avatud töö” põhimõtet, mis tähendab, et noored saavad keskusesse tulla ilma registreerimiseta ning osaleda tegevustes oma vabal valikul. See on erinevus Eesti mudelist, kus noorsootöös on sageli rohkem struktuuri ja tervislike eluviiside suunamist.
Külastatud noortekeskused olid erinevad, kuid igas kohas oli tunda pühendumust noortega töötamisele. Samas näitas külastus, et noortekeskuse kvaliteeti ei määra ainult selle suurus või rahastus, vaid ka see, kuidas noored ja töötajad on kaasatud ruumi hooldamisse, tegevuste planeerimisse ja kogukonna loomisse.
Eneseanalüüs: Tsirkusepedagoogika meetodi läbiviimine
Meetodi läbiviimine andis mulle taas võimaluse hinnata oma oskusi ja rolli noorsootöötajana. Valisin tsirkusepedagoogika, kuna olen seda meetodit õppinud Prantsusmaal ning kasutanud edukalt ka oma igapäevatöös. Meetodi valikul tundsin end kindlalt, sest mul oli olemas vajalikud töövahendid, ning mänguline lähenemine muutis tegevused minu jaoks veelgi nauditavamaks.
Videoanalüüsi ja tegevuse refleksioon
Mulle pole kunagi meeldinud end videotes vaadata, kuid sellel korral tagasi vaadates näenin, et tegevus oli hästi läbi mõeldud ja vastas meetodi eesmärkidele. Tsirkusepedagoogika mänguline ja kaasahaarav olemus tõi esile kaasüliõpilaste positiivsed emotsioonid ning julgustas aktiivset osalemist. Videoanalüüsist ilmnes, et minu juhendamisstiil oli toetav ja innustav, kuid tulevikus võiksin rohkem tähelepanu pöörata selgematele juhistele, et tagada tegevuse veelgi sujuvam kulg.
Eneseanalüüs enda kui noorsootöötaja rollist
Meetodi läbiviimise käigus tundsin end enesekindlana, kuid samal ajal avastasin ka mitmeid olulisi aspekte. Näiteks aitas grupi positiivne tagasiside mul mõista, kui oluline on mängulisus noorte kaasamisel ja motiveerimisel. Kuigi osalesin seekord teise kursuse tudengitega, tundsin end nende seas väga mugavalt. Tekkis tunne, nagu kuuluksin nende gruppi ja oleksin üks nende hulgast. Uue inimesena kogesin sooja ja sõbralikku vastuvõttu, mis muutis kogu kogemuse meeldivaks ja motiveerivaks. See kogemus pani mind veelgi enam väärtustama turvalise ja sõbraliku õhkkonna loomist, kus osalejad tunnevad end vabalt ja hinnatuna. Kogetu kinnitas mulle, et minu koht on noorsootöötajate seas. Tsirkusepedagoogika meetod kajastab selgelt minu lähenemist noorsootööle – olla toetav, loov ja kaasahaarav.
Võrdlus eelmise kogemusega
Võrreldes varasemate kogemustega oli seekordne meetodi läbiviimine märksa paremini läbi mõeldud ja professionaalsem. Näiteks eelmisel aastal, kui pidime teise kursusega meetodeid välja töötama, tundus protsess mulle segane. Seekord oli tegevus struktuursem ja tõhusam.
Õppetunnid ja edasised arengusuunad
Peamine õppetund oli see, et noorsootöös on oluline paindlikkus ja oskus luua meelelahutuslikke, kuid samas eesmärgipäraseid tegevusi. Kuigi tunnen, et olen meetodite valikul ja läbiviimisel tugev, soovin tulevikus pöörata tähelepanu iga osaleja individuaalsetele vajadustele.
Tsirkusepedagoogika meetodi kasutamine näitas, et minu tugevused noorsootöötajana on loovus, hea suhtlemisoskus ja oskus luua meeskonnavaimu. Samas andis see võimaluse analüüsida enda tööprotsessi ja tuvastada valdkonnad, mida saan edaspidi veelgi arendada
