Miks noorsootöö?
Varasem kokkupuude erialaga
Põhikooli viimasesse klassi minnes oli seljataha jäänud vanemate lahutus ja koolikiusamisest katkine hing. Kriis kuulub inimeseks olemise juurde. Psühholoogiliselt toimub areng läbi kriiside. See tähendab seda, et eneseotsing, ka sisemine segadus, on teeks uute lahenduste ja selgusteni. Pealtnäha olin alati elurõõmus ja seltskonna hing. Koolis olin klassivanem ja julge esineja. Ei kartnud konflikte ning olin valmis seisma kooli nõrgemate õpilaste eest, kes vajasid tuge.
Põhikoolis olles käisin kooliteatris ja unistasin saada näitlejaks. Kooliteatrite festivalidel käies jälgisin enda ümber erineva vanusega noori ja ma imetlesin nende julgust olla just nemad ise vaatamata sellele, mida neist teised arvavad. Sain aru, et see oli just see mida ma vajasin ja otsisin.
Paraku tegi elu omad korrektiivid. Armusin esimest korda ja peagi olin noor abielunaine kolme lapsega. Õpingud jäid pooleli. Õnn kestis paar aastat ning peagi olin noor lahutatud üksikema kolme lapsega. Raske oli, aga vaatamata kõigele suutsin minna oma eluga edasi ja tänu vanaema toetusele läksin uuesti kooli ja omandasin kutsekeskhariduse.
Oma noorusliku hinge, elujõu ja energia olen saanud just noortelet. Enamus aja oma elust olen alati tegutsenud koos noortega ja noorte heaks. Juba lapsepõlvest peale olen kanseldanud sugulaste lapsi ja oma vendasid. Samuti tänu oma lastele olen palju kokku puutunud erivanuses noortega.
Olen aasta aega töötanud lasteaias. 7 aastat töötkogemust olen saanud ka laste mängutoas. 2018 aastal rajasin oma mängutoa ettevõtte nimega Aidi Mängudžungel OÜ. Ettevõttes töötas kolm inimest, kuid paraku peale Covid-19 teist lainet olin sunnitud mängumaa sulgema pankroti tõttu.
Motivatsioon
Tänu oma vanemale tütrele Allikale sattusin tööle noorsootöötajana Pärnu Noorte Vabaajakeskusesse. Noorsootööd olen teinud juba 7 aastat. Minu südame on võitnud endale noored ning soov on pühendada end noorsootööle.
Noorsootööd alustades mõtlesin, et noorsootöö on noortega suhtlemine, mängimine ja kallistamine. 2015 aastal võib-olla oli selline lähenemine noortele piisav, kuid tänaseks on noorsootöö kvaliteet ja areng hüppega tõusnud. Minu motivatsioon on noori toetada ja neid suunata mõistmaks, et õnn peitub meis endis ja meid ümbritsevates lihtsates asjades.
Viimaste aastatega on noorsootöö oma arenguprogrammidega jõuliselt edasi liikunud. Olen nii mitmetestki teadmistest oma töös puudust tundnud. Seepärast on mul vajadus ja soov end üha enam harida. Korralik ülikooliõpe annab kindlasti palju oskusi ja teadmisi juurde.
Miks valisin õppimiseks just Tartu Ülikooli Narva Kolledži?
Pärnu Noorte Vabaajakeskuse minu endine juhataja Annely Reile on andnud sisendit Tartu Ülikool Narva Kolledži õppekavasse ja väga soovitas mul õpinguid alustada just Narva Kolledžis. Tartu Ülikool Narva Kolledž õppeprogramm pidi väga hea põhja andma noorsootöö erialale.
Minu praegune hea kolleeg Polina Boberskaia on lõpetanud Tartu Narva Kolledži. 2021 aastal käisid Tartu Ülikooli Narva Kolledži tudengid Anna Demina, Maria Lazutina ja Nadezhda Matcepura meie noortekeskuses noorsootöö praktikat tegemas. Nemad samuti rääkisid säravate silmade ja suure õhinaga kolledži headest võimalustest ja mõistvatest, toredatest õppejõududest. Lugedes Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorsootöö õppekava, tekkis suur huvi loetud teemade õppimise vastu.
Isikuomadused, teadmised ja oskused seoses erialaga
Oma vanuse kohta olen piisavalt uudishimulik ja seiklusi otsiv hing nagu seda on ka noored. Mulle meeldib koos noortega kasvada ning areneda, nende protsessi toetada. Oma positiivse ellusuhtumisega ja elukogemustega suudan luua noortega sideme ja usalduse, et rääkida nendega ka sügavamatel teemadel. Teadmisete osas toon õppeprotsessi kaasa oma kogemused ja eelnevad teadmised igapäeva elust. Noortele emmedele juhin nende tähelepanu lapse vajadustele ja sellele kuidas end sellel teekonnal ära ei kaotaks ja pürgiksid julgelt edasi oma unistuste poole. Ilus, tark ja osav saab olla ka siis, kui oled noor ja lapsega. Noormeestega räägime isikukaitsevahenditest ja kuidas seada eesmärke tulevikuks. Noorsootöös tuleb mulle kindlasti kasuks enda elukogemused, erinevad koolitused, projektikirjutamise kogemus, mobiilse noorsootöö kogemus, käsitöö oskus, joonistamise oskus, ürituste korraldamise oskus, laagrite korraldamise oskus jne.
Kuidas ennetan takkistusi eesmärgi saavutamiseks?
Tartu Ülikooli Narva Kolledžiz on võimalik noorsootööd õppida kahjuks vaid päevaõppes. Peale Covid-19 on ka räägitud võimalikust hübriidõppest. Hübriidõpe on kontaktõppe vorm, kus samaaegselt on osad õppijad auditooriumis ja osad õppijad veebis. Praegusel hetkel olen esimese kursse noorsootöö tudeng ja tutvun alles ülikooli võimalustega. Sügaval oma hinges loodan sellele õppevormi võimalusele.
Elukohaks on mul Pärnu linn. Tark Google näitab, et vahemaa Pärnu Ja Narva vahel on 292,23 km. Bussiga sõita iga nädal on tõesti väga väsitav, sest Pärnu-Tallinn ja Tallinn-Narva kulub ajaliselt ligikaudu 4h ja 45 min. Seega edasi ja tagasi kulub mul bussisõidule 9h ja 30 min. 🙃
Täna ja ka loodan, et tulevikus töötan Pärnus Pärnu Noorte Vabaajakeskuses allüksuse juhi ja noorsootöötajana 1,0 kohaga. Õnneks on mul vedanud, et MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse juhtkond panustavad oma töötajatesse ja loovad kõige paremad tingimused enesearenguks. Kuna mul on võimalik kontoritööd teha ka kaugtööna, siis olen töögraafiku tänu sellele saanud teha väga paindliku enda jaoks.
Noorsootööd tehes eelistame noortekeskuses platsitööd teha kahe noorsootöötajaga, aga tänu minu õpingutele pean just mina enamus tööpäevi noortekeskuses tegema platsipeal üksinda. See õnneks ei morjenda mind, sest olen tänaseks piisavalt kogenud noorsootöötaja ja vajadusel oskan end kehtestada ja piirid noorte jaoks paika panna.
Õppimine nõuab minult palju aega ja pühendumist. Midagi ei tule kergelt. Õnneks on mul 7 aastat noorsootöö kogemust ja palju teadmisi omandanud erinevatelt koolitustelt. Olen aru saanud, et VÕTAga on mõned ained võimalik üle võtta. Praktika on meil kolmandal aastal väga mahukas ja annab kokku 15EAP. Loodan sellegi VÕTAga üle võtta. Tänu sellele saan ehk rohkem aega panustada muudele õppeprogrammidele. Võib-olla paistab minu jutust, et võtan kõike nii kergekäeliselt, siis eksite rängalt. Eks näis mis saama hakkab!
Minu peres abikaasa Igor on väga toetav ja hoiab minu vaimu ja tahte triksis-traksis. Ega talle eriti ei meeldi selline suur vahemaa Pärnu Ja Narva vahel, kuid samas mõistab ka, et elus edasiliikumiseks oma töös vajan kõrgharidust. Pärnu linn on üks esimeste seas, kus kutsekvalifikatsioon ja töötasu on omavahl suhtes.
Koju on alles jäänud viiest lapsest kaks. Angelina saab novembrikuus 18 astaseks ja on juba varajasest saati iseseisev neiu. Õpid Pärnu Koidula Gümnaasiumis 11 kl. Koolikõrvalt käib nädalavahetustel tööl Pärnu Ranna Hotellis abiteenindajana.
Poeg Rigon on 14 aastane paras teismeline. Õpib väikeklassis Pärnu Ülejõe Põhikoolis 7i klassis. Väikeklassis, sest mõned aastad tagasi selgus, et minu pisipoja on väike Aspergeri poiss. Rigonil on õpingutes toeks tore tugiisik Terje. Õnneks on Rigon õppinud ka ise õppimist ja ta saab sellega väga hästi hakkama. Usalda aga kontrolli , nagu ütleb ka eesti vanasõna. Seepärast Terje vahel ikka pisteliselt kontrollib teda. Rigonile meeldin MMA trennis käija. Sellega ta tegeleb juba teist aastat.
Kodus on veel mul armas koer Lusia. Tema on see kes igatseb minu järgi kohe väga. Kui reisilt koju tagasi jõuan, peab ta KOHE saama mulle sülle. Suudan teda hädavaevu kinni hoida süles, sest ta oma rõõm ja ärevusega ei suuda end kuidagi süles vagusi hoida. Lusia oskab lohutada ka kõige raskematel hetkedel oma helluse ja armastusega.
Suvel otsustasin minna õpinguid jätkama Aide Autokooli. Abikaasa Igor ostis mulle minu unistuste auto MINI. Ei tea kuidas jõuab, aga loodan selle aasta lõpus load kätte saada. Otsus uuesti autokooli minna ja load saada tuli vajadusest elust enesest ja muidugi ülikool oli ka suureks tõukeks.
Tundub, et õpinguteks kõik võimalused loodud. Ega ma päris täpselt tulevikku ette ei näe ja keegi pole ebameeldivate üllatuste eest kaitstud. Ainus asi mis mulle muret teeb on praegu minu tervis. Varsti pean minema operatsioonile. Loodan kiiresti taastuda ja ehk on võimalik õppejõududega hübriidõppes kokku leppida sellel ajal kui haiglas või kodus pean olema.
Tean, et ülikoolis käimine ja õppimine on eelkõige õppija vastutus oma õppimise eest.