Tere Narva!
28.08.2022 hakkasin Pärnust startima pisarad silmis Narva poole. Hing oli kuidagi raske ja tuju üldsegid ei olnud.
🥰Tere Narva! Olen 45 aastane ja pole kunagi varem Narvas käinud. Narvas võttis mind vastu Anna, kes ühtlasi pakkus mulle enda juures esimesel koolinädalal öömaja. Anna käis eelmisel aastal Pärnus meie noortekeskuses oma praktikat tegemas. Samal õhtul tutvusin ma Anna sõbranna Aljonaga. Selgus, et Aljona on mu tulevane kursakaaslane.
❤️Esimene elamus Narvast on muljeterohke. Narva on väga ilus koht Eestimaal. Kohtasin palju toredaid inimesi ja nägin ilusaid vaatamisväärsusi. Palusin tüdrukutel viia mind sinna kohta kust tank minema lohistati. Kohale jõudes nägin kui pühendunult inimesed endiselt seal toimetasid. Koht oli kaunistatud lilledega ja inimesed panid uusi küünlaid põlema... Mõtlesin kohe meie eesti mälestusmärkide peale. Keset seda platsi nähes inimesi askeldamas, tekkis mul vägisi pähe üks küsimus. Huvitav, kas Eesti mälestusmärkide eest ka nii pühendunult keegi hoolt kannab? Tean vaid seda, et suvel maleva noored peavad mälestusmärke samblast puhtaks kraapima sääski toites ja see pole olnud neile kohe kindlasti lemmiktegevus.
Uskumatu kui lähedal asub Eestile Venemaa! Venemaa on meie naaberriik just nagu Läti, Soome ja Rootsi. Täpselt nii see minu jaoks ongi. Siber on koht mis mind huvitab, kuna mu isa elas seal kandis lapsepõlves mingi aeg.
🎓 29.08.2022
Esimene koolipäev Tartu Ülikool Narva Kolledžis. Ülikooli sisenedes tundsin kohe tarkuse lõhna. Esimesed muljed ülikoolist, kursakaaslastest ja oma särasilmsest õppejõust Mariast on südantsoojendavad. Pean tunnistama, et sõita iga nädal Pärnu-Tallinn-Narva ja tagasi on päris väsitav ja kindlasti kulukas, aga see kõik on seda väärt.
Esimesel koolnädalal ma veel ei teadnud, kus ma elama hakkan koolinädalatel. Narvas õpingute ajaks õpilaskodusse koha leidmine oli suurt peavalu mulle. Mitu päeva pidin erinevatele inimestele helistama, olukorda selgitama ja kui asi tundus juba lootusetu, sain endale koha lõpuks Sillamäe õpilaskodusse. Koha saamine tekitaks minus suurt kergendust ja tundsin kuidas õlgadelt koorem langes.
Õhtul magama minnes püüdsin end veidike analüüsida. Pika vaagimise peale jõudsin arusaamisele, et olen ilmselt stressis oma uuest elukorraldusest.
04.09.2022
Sellel korral sõitsin ma otse Pärnust Sillamäele. Sillamäele jõudes küsisin kohalikelt õpilaskodu asukohta. Bussijaamas anti mulle suund kätte ja asusingi oma kohvritega teele. Mööda teerada kõndides pidin mitu korda kohalike prouade käest suuna kohta täpsustavaid küsimusi esitama. Lõpuks kui õpilaskodu leitud, ei suutnud ma õiget ust üles leida sinenemise jaoks. Tiirutasin ümber kutsekooli. Lõpuks mulle vastu tulnud noormees juhatas mind õige ukseni. Oi ma olin õnnelik, kuid seda rõõmu polnud mul kauaks antud. Õpilaskodu infolauas võttis mind vastu proua, kes ei teadnud minu tulekust midagi. Selgus, et juhatajat majas ei ole. Loomulikult pole, sest oli pühapäevane päev. Infolauas helistas töötaja juhataja Allale. Juhataja Alla oli nii kuri mu peale, kuna teda tülitati minu pärast vabal päeval. Küsimusi oli mulle palju. Lõpuks oli ta siiski nõus mind õpilaskodusse vastu võtma. Selleks pidin maksma ettemaksu raha kohe 75€, jätma infolauda oma ID kaardi ja tulema esmaspäeval tema kontorisse avaldust kirjutama ajavahemikus 8-15. Proua Alla ütles, et kui mind sellel ajavahemikus tema juures ei ole, siis võin minna sinna kust ma tulin. Noh mis mul üle jäi. Tuli leppida. Toakaaslaseks sain endale toerda 18 aastase Ukraina neiu.
05.-07.09.2022 teine koolinädal.
Sillamäelt sain autoga Narva tänu oma toredate kursakaaslastele. Peagi algas õppejõu Kaur Kötsi esimene loeng. Kaur rääkis meile oma elukaare loo. Ma suutsin peale õppejõu etteastet öelda ühe sõna ja see oli " WOU!" Milliste noorsootöö kogemustega inimene. Mul on äärmiselt au õppida tema käeall noorsootööd.
Teisel päeval kohtusin õppejõud Andu Rämmariga. Väga omapärane ja rahulik meesterahvas. Loengus läks vahepeal mõte vägisi uitama oma rada. Samuti olin sunnitud täita mõnda tööülesannet kiiresti. Püüan järgmisel korral mõttega kaasa mõelda.
Kolmandal päeval kohtusin ma taas meie särasilmse õppejõu Mariaga. Maria loengus rääkisime projektide kirjutamisesest ja meeskonna tööst. Läbi mängude õppisime aru saama meeskonna tööst ja selle vajalikkusest. Viimases topsitorni ehitamise mängus tundsin kuidas keskendumist segas mu pusakleit. Pidin põlvedepeal maas olema ning see oli väga ebamugav ja valus. Sellest olukorrast õppisin seda, et ükskõik kui suurt rolli sa meeskonnas mängid, on kõige tähtsam sina ise, tervis ja üleüldine heaolu. Kui sinu endas on asjad nihkes, siis pole sinust ka väga palju kasu meeskonnas. Mängu lõppedes jäin rahulikuks ja mulle meeldi oma tiimi koostöö.
12.-14.09 kolmas koolinädal.
Mina veedan selle aja Pärnu Haiglas. Täna oli mul operatsioon ja taastun sellest juba vaikselt. Arstid on üllatunud, et peale operatsiooni olen ma võimeline keerama voodis, istuma voodiäärel ja kõndima palatis ringi. Pole võimalik haige olla, sest töö tahab tegemist ja koolis vaja käija.
Enne uue koolinädala algust kirjutasin kõikidele õppejõududele ja teavitasin neid oma olukorrast. Narva Kolledžis soojendab mu südant õppejõudude mõistmine. Ma tunnen, et mind tudengina väärtustatakse ja minu vajaduste või olukorraga arvestatakse. Sellepärast on mu süda Narva Kolledžis ja ma kohe tahan sinna minna ikka ja jälle. Loodan juba neljandaks koolinädalaks krapsakas olla ja ülikoolis taas tagasi olla.
19.-22.09 neljas koolinädal.
Haiglast kirjutati mind välja 16.09. 17.09 olin juba noortekeskuses tööl. Kuna mu enesetunne polnud just kõige parem, siis otsustas abikaas koos pojaga sõidutada autoga mind Pärnust Sillamäele. Olin talle selle eest väga tänulik ja pisarad silmis saatsin oma kallid koduteele tagasi.
Kõik loengud olid huvitavad.
Maria loengus jätkasime projektijuhtimisega.
Ülikoolis on tore! :)
