Projektiõpetus

Projektiõpetus

Käesolev veebipõhine kursus on mõeldud Tartu Ülikooli kohustusliku ainena noorsootöö eriala üliõpilastele ja valikainena teiste erialade üliõpilastele.

Kursusel käsitletakse projekti tegevuste planeerimise, ettevalmistamise ja elluviimise, samuti ressursside kasutamise ja juhtimise põhimõtteid. Kursuse läbimiseks on soovituslik meeskonnatöö, dokumenditöö ja arvutitöö (Exsel, Word, Internet) oskus, kasuks tuleb ka vene ja inglise keele oskus.

Mis on projekt?

Sõna projekt tuleneb ladinakeelsest sõnast projectus, mis tähendab etteheidetud, esile paisatud.

Oxfordi inglise keele sõnaraamat määratleb “projekti” kui “individuaalset või koostöös teistega hoolikalt planeeritud ja välja töötatud ettevõtmist mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

Rohkem informatsiooni projekti sõna päritolust ja tähendusest saate järgi vaadata kirjandusest - T-Kit käsiraamat Projektijuhtimine - 03_projektijuhtimine_EST.indd (coe.int) 

Projekti tunnused?

1. Uudsus – täpselt sellisel kujul ei ole ülesanne varem ette tulnud, igas projekti idees peab olema oma uudsuse moment. Iga projekt toob endaga kaasa midagi uut, see saab olla midagi lihtne, aga ülesanne saavutamiseks on kasutatud teised meetodid.
2. Ainulaadsus – samasugust ülesannet ei tule enam lahendada või on analoogse ülesande lahendamise vajadus lähiajal ebatõenäoline. Igas projektis on olemas omad eesmärgid ja ülesanded. Kui projekt on rakendatud edukalt, siis samasugused ülesandeid ei ole vaja enam täita, küll aga võivad tulla teised ülesanded.
3. Ajaline piiritletus – projekti eesmärk tuleb saavutada kindla aja jooksul. Projekt on oma olemuselt alati ajutine, vaatamata oma kestvusele – alates ühest kuust kuni mitme-kümne aastani. Ajaline piiritlus on alati olemas. Projekt koosneb ajaliselt erinevatest etappidest, sellest räägime põhjalikumalt loengu „Projekti koostamise etapid“ raames.
4. Interdistsiplinaarsus – suuremahuliste projektide ülesannete lahendamiseks ei piisa tavaliselt ainult ühe valdkonna spetsialistidest. Projekti elluviimisel osaleb meeskond ehk projektimeeskond, kuhu kuuluvad min 2 inimest – maksimaalselt meeskonna suurust ei ole piiritletud. Projekti meeskonna komplekteerimisest räägime põhjalikumalt loengu „Projekti meeskond ja juhtimine“ raames.
5. Keerukas planeerimine ja juhtimine – mitte ühegi projekti lähteülesanne ei ole varem esinenud täpselt samasuguste. Projekti planeerimine peab olema väga paindlik ja põhjalik, juhtimine nõuab täpsust ja järjepidevust.
6. Riskid ja nende hindamine – projekti riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja keerukusest. Igas projektis on olemas riskid ja iga projekti meeskond peab neid riski analüüsima ning ennetama. Projektide riskide analüüsimiseks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi meetodit, mida me õpime kasutama käesoleva kursuse raames.Kõik projektid omavad kolme piiratud faktorid:

• Aeg - Projekt toimub kindlas ajaraamis. Määratud on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb tulemuste saavutamiseks antud ajavahemiku.
• Ressursid - Projekti käsutuses on eelnevalt kokkulepitud ressurss, mille väärtus on rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab projekti eelarve. Ressursiks võivad olla nii inimesed, töövahendid, ruumid kui ka muud materiaalsed väärtused.
• Tulemused - Projekti oodatav tulemus on kolmas tegur, mis määratleb projekti piirid. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu. Kirjeldus peab olema võimalikult täpne, sisaldama nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid näitajaid, milleni projekti teostamise kaudu tahetakse jõuda. Projekti juures on kõige olulisem läbi mõelda, millist mõju soovite sellega saavutada, millist muutust soovite ühiskonnas ellu kutsuda? Sellest vastusest sõltub ka, milline on projekti tulemuste levitamise ja rakendamise eesmärk, kellele oma tegevused suunate ning millist meetodit kasutate. Oluline on jääda reaalsuse piiridesse. Ühe projektiga ei olegi võimalik nn kogu maailma muresid lahendada. Samas tuleb julgelt unistada ja seada endale eesmärk, mis pakub pinget ning on teie meeskonnale väljakutseks!

Projekti koostamise etapid: idee, probleem, eesmärk, nimetus

Projekti planeerimine

Arendusprojektid koostatakse tavaliselt mõne probleemi lahendamiseks või arendustegevuste elluviimiseks. Selleks tuleb alustada probleemi olemuse lahtimõtestamisest või arenduse vajaduse määratlemisest. Seejärel sõnastage konkreetsed projekti eesmärgid ja võimalikud tegevused.

Probleemide või arendustegevuste määratlus näitab olukorda, kus te asute projekti alguses. Projekti eesmärgid näitavad seda, mida tahate saavutada ehk kuhu suunas soovite muuta kehtivat olukorda. Projekti planeeritav tulemus aitab fikseerida tegevused ja ressursid.

Probleemide analüüs

* On vajalik lahenduste leidmiseks.

* Antud analüüs peab põhinema usaldusväärsel informatsioonil, mis tähendab, et Te peate valdama põhjalikku informatsiooni antud probleemi kohta. Informatsiooni usaldusväärsus tagatakse vastavate (teaduslike, rakenduslike) uuringutega, ametliku statistikaga, ekspertide ametlike seisukohtadega jne.

* Probleeme on võimalik analüüsida erinevatel tasemetel (riigi, maakonna, KOV-i, kooli, noortekeskuse jne tasemel). Analüüsi maht sõltub probleemide raskustest ja Teie organisatsiooni võimalustest.

On olemas erinevad meetodid probleemide määratlemiseks. Üks parematest meetoditest on „Probleemipuu“ – see on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus-tagajärg seose kaudu. Probleemi alla mõistame mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest.

Probleemipuu struktuur:

juured – probleemi põhjused

tüvi – probleem ise

kroon – probleemi tagajärg

On vaja alustada puu kasvatamist probleemi sõnastamisest ehk tüvest.

Probleemide sõnastamine:

* Negatiivne – midagi on valesti, puudu, halvasti, ei tööta jne.

* Selgelt ja lühidalt.

* Kirjutatud selgelt ja arusaadavalt.

* Meeskonnatöös.

Probleemipuu kasvatamiseks sobib hästi ajurünnaku meetodit. Ajurünnak (brainstorming) on tuntud ideeloomemeetod, mille 1930. arendas Alex P. Osborne. See on probleemide lahendamise operatiivne rühmatöö meetod. Ajurünnaku käigus püütakse luua kriitikavaba õhkkond, et erinevate kogemustega inimesed saaksid esitada pööraseid ideid ilma, et idee esitaja kardaks langeda kaaslaste kriitika alla. Ajurünnaku mõte on selles, et kõigil oleks võimalik esitada oma nägemus probleemi põhjustavatest teguritest. Seetõttu on oluline rakendada ajurünnaku rusikareeglit – kõigil on võrdne sõnaõigus ja kõigi seisukohad arutatakse üheskoos läbi.

Õigesti korraldatud ajurünnak hõlmab endas kolme kohustuslikku etappi:

1. Probleemi püstitus ehk mida Te peate lahendama. Antud juhul on Teie ülesanne – valida ajurünnaku meetodi abil probleem, mida soovitate edaspidi lahendada projekti abil kasutades meeskonnatöö meetodit.
2. Ideede genereerimine – kõige tähtsam etapp. On vaja täita järgmised reeglid:
3. Ideede grupeerimine, valik ja hindamine.

Teie esimene ülesanne projekti planeerimisel on leida probleem, mida Te kavatsete hakata lahendama oma projekti raames.

Projektoi taotlus

Üldinfo

Taotluse esitamise kuupäev: 26.09.2022 (Esitatud) Haridusprojekti toetuse taotlus 2022 , tähtaeg: 30.09.2022

Taotleja info: Mittetulundusühing Pärnu Noorte Vabaajakeskus

Omandivorm: Mittetulundusühing

Esmaregistreerimise kuupäev: 20.03.2009

Aadress: Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80032, Noorte väljak 2

Postiaadress: Noorte Väjak, 2, Pärnu Noorte Vabaajakeskus Taotleja andmed

Arvelduskonto omanik: Mittetulundusühing Pärnu Noorte Vabaajakeskus Arvelduskonto nr: EE631010220212725228 Viitenumber: Andmed projekti kohta

Projekti nimi: Mitmekultuuriline integratsioonipäev noortele

Projekti mõõde: Linn

Prognoositav osalejate arv: 40

Prognoositav Pärnu linna noorte arv: 40

Projekti kestvus: 01.12.2022 - 31.12.2022

Toimumise aeg:

Algus 01.12.2022

Lõpp 31.12.2022

Toimumise koht: Lottemaa ja Pärnu Noorte Vabaajakeskus

Linnalt taotletav toetus: 1259

Projekti kogumaksumus: 1489

Toetuse kasutamise eesmärk: Projekti eesmärk:

• Läbi mitteformaalse keeleõppe ehk läbi eesti noortega suhtlemise soodustada eesti keele praktilist arengut.

• Toetada Eestis elavate 7-26 aastaste erineva emakeelega noorte omavaheliste kontaktide sõlmimist, teineteisemõistmist, hoolivust, ühtekuuluvustunde, sallivuse suurendamise ja suhtlemisjulguse arengut ning luua tingimused noorte omaalgatuslikeks tegevusteks läbi mille arendada kodanikupädevust.

• Pakkuda noortele eduelamust ja positiivseid kogemusi ja õpetada neile analüüsima oma töö tulemust.

Projekti kirjeldus ( tegevused, ajakava/programm): Sihtgrupp: Projekt on suunatud Pärnu linnas elavatele Eesti ja Ukraina noortele. Maksimaalne osalejate arv kokku on 40 noort, millest 50% on Ukraina sõjapõgenikest noored ja 50% eesti- ja venekeelt kõnelevad noored.

Õppetegevus: Tegevuse käigus omandavad noored järgmiseid teadmisi: läbi mitteformaalse keeleõppe ehk läbi suhtlemise oskuse kasutada eesti keelt

• erinevate mõtteviiside, kultuuride ja väärtustega tutvumist • meeskonnatöö oskused
• analüüsimise oskus
• kasutama eneseväljendusoskust läbi tantsulise liikumise
• eesmärkide seadmise, tegevuste kavandamise ning tulemuslikkuse hindamise oskused
• söögi valmistamise oskus

Tegevus/ programm: Projekti tegevused toimuvad Lottemaal ja Pärnu Noorte Vabaajakeskuses kolmes erinevas osas ja kogu projekti vältel on korraldusse kaasatud Pärnu linna noored ja Ukraina noored. Noored saavad teostada oma ideid nende jaoks huvi pakkuvates valdkondades nagu näiteks kokandus, käsitöö, lavakujundus ja lavakunst. Sisend tegevustele ja Lottemaale on tulnud noortelt endilt .

Detsembrikuu on jõulukuu. Pühadega seotud tavad aitavad keskenduda muutustele ja luua eelolevaks ajaks õiget häälestust ning õnnetunnet. Keeleõpet teostame läbi erinevate tegevuste, mille kaudu tutvume põgusalt Eestimaa ja Ukraina tarditsioonide ja kommetega. Mitmekultuuriline integratsioonipäev noortele laiem eesmärk on kultuurilise teadlikkuse, avatuse ja sallivuse kasvatamine osalejates ja ühiskonnas tervikuna. Kuna noortekohtumisel kohtuvad ja tegutsevad erineva kultuuritaustaga ja eri keelt kõnelevad noored, pakub see head võimalust tutvuda lähemalt üksteise kultuuridega (nii ajaloo kui ka tänapäevaga) ning üksteist paremini tundma ja mõistma õppida. Põhitegevus on noorte omavaheline kohtumine (1-3 päeva) ja selle käigus noorte poolt valitud teemaprogrammi elluviimine.

Läbi käeliste tegevuste arendame noortes peenmotoorikat. Mida paremini on arenenud peenmotoorika, seda paremini on arenenud lapse/noore kõne. Samuti käelise tegevuse kaudu arenevad lapses/noores tunnetuslikud ja loomingulised võimed. Käelistes tegevustes valmistame vildist jõuluehteid ja meisterdame erinevas tehnikas jõulukaarte. Mida rohkem pakume nooretele erinevate tehnikatega tegelemiseks, seda enam tekib temas ka tulevikus huvi ja areneb loovus.

Meie suureks koostööpartneriks on Pärnu Toidupank. Tänu Toidupanga toetusele saame osaliselt katta laua vajalike toiduainetega.

Läbi detsembrikuu teostame järgmisi tegevusi:

• toimub challenge nimega "Ara ole Grinch",kus noored saavad kuu jooksul koguda enda nimele südamekesi näidates üles head eeskuju või tehes väikeseid heategusid.
• valmistame üheskoos piparkooke enda valmistatud pipargoogitaignast
• valmistame maitsavt jõulupraadi.
• valmistame Ukraina rahvustoite (Кутья -riis rosinatega, kapsarullid hakklihaga)
• mängime Eesti ja Ukraina rahvusmänge
• meisterdame vildist käsitöö jõuluteemalisi ehteid.
• joonistame jõulukaarte.
• Ukraina kultuuri ja traditsioonidega tutvumise päeva läbiviimisesse kaasatakse Ukraina noori.
• Vat Teatri töötuba "Flamenko või impro".Töötoa eesmärk on loomingulisuse ja mängulisuse avamine ning liikumise julguse ja vabaduse kasvatamine. Osalejad saavad kogeda erinevaid mängulisi liikumise ja tantsu harjutusi ning ise katsetada nn oma tantsu loomist. Aluseks saab olla nt liikumine, oma lood, teemad jne. Harjutame ka liikumiskombinatsioone rahvatantsu liikumismustritega, eneseväljendust tantsu keeles, oma fantaasiatantsu loomist ja lavale seadmine.
• Külastame Lottemaa teemaparki, mis on rajatud meie oma eestimaa muinasjutu järgi. Lottemaa on mõeldud igale eale ja kannab endas vägivallata sõnumit headuse ja sõpruse kõikevõitvast jõust. Ideaalne võimalus tudvustada erineva emakeelega rääkivatele noortele suurepärast eest keelt ja püüda panna mõistma, milliseid väärtushoiakuid Lottemaa tegelased endas kannavad. Lottemaa programm koosneb põnevast ja õpetlikust jõuluetendusest, toimuvad väikesed etendused tegelaste majade juures, kontsert aegumatute ja uute Leiutajateküla hittidega, kohtumine Leiutajate küla jõuluvanaga, lustimine ja laulmine Lotte ja tema sõpradega, talisport Bruno isa Matiga, seiklused Leiutajateküla seiklusrajal, grillime ja autasustame tublisid „Ära ole Grinch“ võitjaid.

Projekti tulemus: Reflektsiooni käigus suuname noori mõtlema, mida uut nad teiste kultuuride kohta teada said ja kas ka kuidagi on muutunud ka nende arusaam iseendast kui teatud kultuuri kandjast. Analüüsime mitteformaalse keeleõppe ehk läbi suhtlemise omandatud eesti keele praktilisust.

Projekti sihtgrupp: Pärnu linna noored

Soovin projektile lisada faile: Jah

Hinnapakkumine-Pärnu Noorte Vabaajakeskus, 2022 Lottemaa.pdf

Lottemaa.png

Vat Teater.png

OÜ Mõtleja Tigu Pakkumine nr P-100000.pdf

Teade Pärnu Linnavalitsuselt 01.11.2022

Pärnu Linnavalitsus on eraldanud 31.10.2022 korraldusega nr 704 „Haridusprojektidele toetuse eraldamine“ teile toetuse 1259 eurot viimaks läbi projekti „Mitmekultuuriline integratsioonipäev noortele“.

Toetust tuleb kasutada vastavalt taotluses esitatud andmetele.